Reljeef
 |
See artikkel räägib Maa pinnavormidest; sõna teiste tähenduste kohta vaata reljeef (täpsustus). |
Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Leidub ka definitsioon, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum.[viide?] See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka.
Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla kas looduslikud või inimtekkelised ehk antropogeensed. Looduslikud protsessid, mis muudavad reljeefi, liigitatakse kolme rühma: geoloogilised protsessid (laamade liikumine, murrangud ja kurrutus, vulkaanipursked), erosioon (vee ja tuule kulutus ning maalihked) ning maavälised protsessid (meteoriitide langemine). Maapind tõuseb üldiselt geoloogiliste protsesside tulemusel ja selles osas on kõige tähtsam orogenees ehk mäestike teke. Seevastu erosiooni tagajärjel kantakse pinnast ära kõrgematelt kohtadelt madalamatele, sageli merre.
Reljeefist sõltub suurel määral piirkonna sobivus inimasustuseks. Üldiselt on madalamad, setetega kaetud tasandikud selleks sobivamad kui järsud kaljused mägismaad. Tasandikud on ka põllumajanduse jaoks sobivamad.
Reljeef on oluline sõjanduses. Mägist piirkonda on märksa raskem vallutada ja märksa kergem kaitsta. Reljeefist võib sõltuda sõjavägede suutlikkus piirkondi vallutada ja enda käes hoida ning vägesid ja varustust ühest kohast teise transportida.
Reljeef on tähtis ka ilmaennustamise seisukohalt. Kaks lähestikku paiknevat ala võivad olla üsna erineva aastase keskmise sademete hulgaga või erineva sademete langemise ajaga, kui nad asuvad merepinnast eri kõrgusel või kui nende vahel on mäeahelik, mis sademeid kinni peab.
