Mine sisu juurde

Pension

Allikas: Vikipeedia
Image
Esimene pensionisammas riigiti 2019. aastal:
██ Elementaarne pension, isiku panuseta
██ Kohustuslik pensioni kogumine
██ Kindlustusfond
██ Töötajad saavad valida sotsiaalkindlustussüsteemi ja isikliku kogumise vahel
██ Sotsiaalkindlustussüsteem

Pension (ladina pensio, 'maks') on korrapärane väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension). Vanaduspensioni saaja on pensionär.

Terminoloogia on riigiti erinev. Pensioniplaane võivad koostada tööandjad, kindlustusseltsid, valitsus või muud institutsioonid, näiteks tööandjate ühendused või ametiühingud. Ameerika Ühendriikides nimetatakse neid pensioniplaanideks, Ühendkuningriigis ja Iirimaal tuntakse neid üldiselt pensioniskeemidena ning Austraalias ja Uus-Meremaal pensioniskeemidena (või superfondidena[1]). Vanaduspensionid on tavaliselt tagatud eluaegse annuiteedi vormis, kindlustades seega pikaealisuse riski. Tööandjapension on edasilükatud hüvitise vorm, mis on tavaliselt maksualastel põhjustel töötajatele ja tööandjatele soodne. Paljud pensionid sisaldavad ka täiendavat kindlustusaspekti, kuna nende kaudu makstakse sageli hüvitisi toitjakaotuse või puudega hüvitise saajatele. Terminit "pension" kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada makseid, mida isik saab pensionile jäädes, tavaliselt eelnevalt kindlaksmääratud juriidiliste või lepinguliste tingimuste alusel. Vanaduspensioni saajat nimetatakse pensionäriks.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Roomlased pakkusid veteranleegionäridele (tsentuuriotele) sõjaväepensione, tavaliselt maatoetuse või spetsiaalse, sageli poolavaliku ameti vormis. Augustus Caesar (63 eKr – 14 pKr)[2] käivitas oma sõjaväekassaga ajaloos ühe esimese selgejoonelise pensioniskeemi. Aastal 13 eKr lõi Augustus pensioniplaani, mille kohaselt pidid sõjaväeteenistuse lõpetanud läinud sõdurid saama pensioni (minimaalselt 3000 denaari ühekordse väljamaksena, mis tol ajal oli umbes 13-kordne leegionäride aastapalk) pärast 16-aastast leegioniteenistust ja nelja-aastast sõjaväereservi. Pensionile minevatele sõduritele maksti alguses tasu üldistest tuludest ja hiljem Augustuse 5. või 6. aastal asutatud erifondist (aeririum militare). Sellega püüti vaigistada mässu Rooma impeeriumis, mida ähvardas toona sõjaväeline konflikt.

1645. aastal asutas Saksamaal Gotha hertsog Ernest Vaga vaimulike leskede fondi ja 1662. aastal õpetajate fondi.[3] Seejärel loodi kogu Euroopas umbes 18. sajandi alguses mitmesuguseid preestrite leskede toetus-skeeme, millest mõned põhinesid ühekordsel maksel, teised põhinesid iga-aastastel kindlustusmaksetel, mis jagatakse samal aastal hüvitistena.[4]

Tänapäevased pensionisüsteemid võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi lõpus. Saksamaa oli esimene riik, mis kehtestas töötajatele universaalse pensioniprogrammi.[5]

Pensioniiga Euroopas

[muuda | muuda lähteteksti]
Pensioniiga Euroopa Liidus ja 60. eluaastani elanud inimeste keskmine eluiga
RiikMeeste [6]
pensioniiga		Naiste [6]
pensioniiga		Meeste [7]
k. eluiga*		Naiste [7]
k. eluiga*		Märkused [6]
Image Austria65,060,081,585,5Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
Image Belgia65,065,081,185,3
Image Bulgaaria63,060,076,680,8
Image Eesti63,062,076,582,9Planeeritud pensioniiga 65 aastat (alates 2026. a)
Image Hispaania65,065,081,886,4
Image Holland65,065,081,484,9Planeeritud pensioniiga 67 aastat
Image Iirimaa65,065,081,284,7Planeeritud pensioniiga 68 aastat
Image Itaalia65,060,082,086,2
Image Kreeka65,060,081,784,2Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
Image Küpros65,065,081,984,9
Image Leedu62,560,076,082,0Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Image Luksemburg65,065,081,385,4
Image Läti62,062,075,681,7Planeeritud pensioniiga 68 aastat
Image Malta61,060,080,984,4Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Image Poola65,060,077,983,2
Image Portugal65,065,080,784,7
Image Prantsusmaa60,060,082,387,4Planeeritud pensioniiga 62 aastat
Image Rootsi65,065,082,185,3
Image Rumeenia63,559,577,281,1
Image Saksamaa65,065,081,385,0Planeeritud pensioniiga 67 aastat
Image Slovakkia62,059,077,081,9Planeeritud naiste pensioniiga 62 aastat
Image Sloveenia63,061,080,184,8Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Image Soome65,065,081,285,7
Image Suurbritannia65,060,081,484,4
Image Šveits**65,064,082,986,6
Image Taani65,065,080,483,6Planeeritav pensioniiga 67 aastat
Image Tšehhi62,060,578,783,0
Image Ungari62,062,076,882,0Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
* 60. eluaastani elanud inimeste keskmine eluiga, 2008. aasta andmed (Belgial, Itaalial ja Suurbritannial 2007. aasta andmed)
** ei kuulu Euroopa Liitu

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Industry SuperFunds - Home". industrysuper.com. Vaadatud 17. septembril 2010.
  2. ↑ "Who was Augustus Caesar?". Culture. 20. mai 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2019.
  3. ↑ Haberman, Steven (1995). History of Actuarial Science. Kd 1. London: William Pickering. Lk xlviii. ISBN 978-1-85196-160-3. OCLC 468359649.
  4. ↑ Hald, A. (1990). A History of Probability and Statistics and Their Applications Before 1750. John Wiley and Sons. ISBN 978-0-471-50230-2. OCLC 19629739.
  5. ↑ Hinrichs, Karl; Lynch, Julia F. (2021). "28 Old-Age Pensions". Béland, Daniel; Leibfried, Stephan; Morgan, Kimberly J.; Obinger, Herbert (toim-d). The Oxford Handbook of the Welfare State (inglise). Oxford University Press. Lk 491–505. DOI:10.1093/oxfordhb/9780198828389.013.28. ISBN 978-0-19-882838-9.
  6. 1 2 3 Saksa vikipeedia (Rentenalter) andmed seisuga 21.10.2010.
  7. 1 2 "Life expectancy at 60 years". European Commission, Eurostat (inglise). Vaadatud 21.10.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pension&oldid=6863817"