12. sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

◄ | 1. aastatuhat | 2. aastatuhat | 3. aastatuhat  
◄ | 10. sajand | 11. sajand | 12. sajand | 13. sajand | 14. sajand | ►
1100. aastad | 1110. aastad | 1120. aastad | 1130. aastad | 1140. aastad | 1150. aastad | 1160. aastad | 1170. aastad | 1180. aastad | 1190. aastad

12. sajand ehk XII sajand pKr ehk 12. sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise kaheteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1101 ja lõppes 31. detsembril 1200.

Euroopas hakkas romaani kunst asenduma gooti kunstiga.

Sündmused

1100. aastad

• 1104 – Islandil purskas Hekla vulkaan.

1110. aastad

• 1110 – ristisõdijad vallutasid Beiruti ja Siidoni.
• 1113 – valmis Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest", mida peetakse Vene vanimaks kroonikaks.
• 1113 – valmis Wang Ximengi ainus säilinud teos, "Tuhat liid jõgesid ja mägesid", mida peetakse üheks parimaks hiina kunsti teoseks.
• 1116 – Novgorodi vürsti Mstislav Vladimirovitši väed vallutasid Otepää muinaslinnuse.
• 1118/1119 – asutati Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta püha maad muslimite eest.

1120. aastad

• 1122 – Saksa-Rooma keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmivad Wormsi konkordaadi, millega lõpetati Investituuritüli.
• 1127 – langes Põhja-Songi riik. Tšurtšenid vallutasid ja rüüstasid Kaifengi linna.

1130. aastad

• 1136 – Kiievi suurvürstiriik lagunes ning Novgorodi, Polotski ja Pihkva vürstiriik iseseisvusid.

1140. aastad

• 1147 – algas teine ristisõda, mis lõppes 1149. See oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees.

1180. aastad

• 1187 idast tulnud paganad, arvatavalt karjalased, eestlased ja/või kurelased, põletasid kroonikate teatel maha Sigtuna, tollase Rootsi pealinna.
• 1187 – Hattini lahingus said kristlased lüüa.
• 1187 – sultan Saladin vallutas Jeruusalemma.
• 1189 – algas kolmas ristisõda.

1190. aastad

• 1190 – kolmanda ristisõja käigus asutasid Bremeni ja Lübecki kodanikud Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Švaabimaa hertsog Friedrich II soosingul Saksa ordu, kui hospidalivennaskonna, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega.

Inimesed

• Andrei Bogoljubski, Vladimiri-Suzdali vürst (1157–1174) ja Kiievi suurvürst (Vladimiri suurvürst)
• Bolesław III Krzywousty Poola kuningas (1102–1138) Piastide dünastiast
• Friedrich Barbarossa, Švaabimaa hertsog (1147–1152), Saksa kuningas (1152–1190), Saksa-Rooma Rooma keiser (1155–1190)
• Henry II, Inglismaa kuningas (1154–1189), Anjou krahv ja Normandia hertsog. Henry II oli Plantagenet'i dünastia looja.
• Johannes II Komnenos, Bütsantsi keiser (1118–1143)
• Philippe Auguste, Prantsusmaa kuningas (1180–1223), Kapetingide dünastiast
• Piiskop Meinhard, esimene Üksküla piiskop (1186-1196)
• Richard I Lõvisüda, Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog
• Roger II, Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).
• Şalāḩ ad-Dīn (Saladin), esimene Egiptuse ja Süüria sultan Aijubiidide dünastiast
• Valdemar I Suur, Taani kuningas (1157–1182)
• Vladimir Monomahh, Kiievi-Vene suurvürst (1113–1125)

Avastused, leiutised ja uuendused

• ...