Mine sisu juurde

Bon Scott

Allikas: Vikipeedia
Image
Bon Scott AC/DC kontserdil Belfastis 1976. aastal
Image
Bon Scott 1979. aastal

Ronald Belford "Bon" Scott (9. juuni 1946 Forfar, Šotimaa19. veebruar 1980 London) oli Austraalia laulja, rokkbändi AC/DC solist aastatel 1974–1980.

Sündinud Šotimaal, kolis Scott koos perega Austraaliasse 1952. aastal, elades Melbourne'is ja hiljem Lääne-Austraalias Fremantle'is.[1]

Scott moodustas oma esimese bändi Spektors 1964. aastal ning temast sai bändi juhtiv vokalist. Ta oli solist veel mitmes bändis, sealhulgas Valentines ja Fraternity, mis esitasid rogressiivset rokki. 1974. aastal liitus ta ansambliga AC/DC, asendades esimest solisti Dave Evansit, kuna Evansil olid erimeelsused bändiliikmete ja juhtkonnaga.[2]

Bon Scott oli solistiks seitsmel esimesel AC/DC albumil: "High Voltage"(1975, Austraalias), "T.N.T." (1975, Austraalias), "High Voltage" (1976, esimene rahvusvaheline album), "Dirty Deeds Done Dirt Cheap" (1976), "Let There Be Rock" (1977), "Powerage" (1978) ja "Highway to Hell" (1979). AC/DC populaarsus suurenes 1970. aastatel pidevalt, algul Austraalias ja seejärel ka rahvusvahelisel tasandil. AC/DC 1979. aasta album "Highway to Hell" jõudis Ameerika Ühendriikide stuudioalbumite edetabelis Billboard 200 20 parema hulka (17. koht)[3] ja pälvis ka suure kommertsedu. Scott kirjutas sõnad mitmetele AC/DC hittidele nagu "Highway to Hell", "Jailbreak", "It's A Long Way to Top" jt.[4]

15. veebruaril 1980 osales Bon Scott veel stuudiotöös koos Malcolm Youngi ja Angus Youngiga, kes töötasid "Back in Black" albumiga. 19. veebruari 1980. aasta õhtul leiti Scott Londonis oma sõbra, vähetuntud endise muusiku ja väidetava narkodiileri Alistair Kinneari sõiduautost, kuhu ta magama oli jäänud pärast seda kui oli külastanud Londoni klubi nimega Music Machine. Ta toimetati haiglasse, kuid elustada ei õnnestunud. Surma kohta koostatud ametlikus aruandes väideti, et Scott suri ägedasse alkoholimürgitusse.[5] Scotti kaaslased väitsid, et ilmselt oli mees ka heroiini manustanud.[6] Narkootikume oli Scott varemgi tarvitanud, näiteks viidi ta seetõttu 1975. aastal Melbourne'is haiglasse. Ametlikult siiski surma põhjuseks narkootikumide üledoosi ei teatatud.[7] Scott maeti Austraalias Fremantle'i kalmistule perekonna hauaplatsile.

AC/DC kaalus pärast Scotti surma korraks ka laialiminekut, kuid jätkati siiski uue solisti, Briti glämmroki bändi Geordie vokalisti Brian Johnsoniga. AC/DC järgnev album "Back in Black" ilmus viis kuud hiljem ja see oli austusavaldus Scottile. Tegemist on praegu kõigi aegade teise enimmüüdud albumiga (üle 50 miljoni koopia).[8]

2004. aasta juulis ilmunud Classic Rocki (rockmuusikale pühendatud ajakiri ja veebileht Suurbritannias) numbris oli Scott pandud edetabeli "100 Greatest Frontmen of All Time" nimekirjas esikohale.[9] USA muusikaajakiri Hit Parader reastas Scotti oma 2006. aasta edetabelis "100 Greatest Heavy Metal Vocalists of all time" viiendaks Freddie Mercury ette, kes oli selles arvestuses kuues.[10]

  1. Wall, Mick (2012). AC/DC: Hell Ain't a Bad Place to Be. London: Orion Publishing group.
  2. Stenning, Paul (2005). AC/DC – Two Sides to Every Glory. Chrome Dreams. ISBN 978-1-84240-308-2.
  3. AC-DC Chart History (Billboard 200). billboard.com
  4. [kes kirjutas sõnad pöördelistele AC/DC lauludele, sealhulgas Highway to Hell, Jailbreak ja It's A Long Way to Top (kui sa tahad rock'n'roll). 25 years on, AC/DC fans recall how wild rocker met his end.] The Guardian. UK. Retrieved 7 August 2008.
  5. Photographic image of Bon Scott's death certificate. Farm4.static.flickr.com. Retrieved 11 August 2016.
  6. "Scott [had] choked on his own vomit [in his sleep]." Back in Black 1980, 2003 CD booklet.
  7. Walker, Clinton (2023) Highway to Hell: The Life and Death of AC/DC Legend Bon Scott, Verse Chorus Press p.282-283 ISBN 978-1-959163-03-9
  8. AC/DC’s ‘Back In Black’ at 35: Classic Track-by-Track Album Review. Billboard. Archived from the original on February 19, 2017.
  9. "The 100 Greatest Frontmen". Classic Rock (July 2004).
  10. Heavy Metal's All-Time Top 100 Vocalists".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]