Saldus
| Saldus | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
|
| |||
|
Pindala: 10,1 km² (2025)[1] | |||
|
Elanikke: 9686 (1.01.2025)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 56° 40′ N, 22° 30′ E | |||
Saldus (ⓘ) on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus. Linn asub merepinnast 95 meetri kõrgusel Ciecere jõe kaldal, Riiast 119 kilomeetri kaugusel. Linna vana saksakeelne nimi on Frauenburg.
Salduses eristatakse järgmisi linnaosasid: Ciecere ja Kalnsēta.[3]
Sealne 5PM puurauk on Adze kihistu neostratotüüp,[4] Stirnase kihistu neostratotüüp,[5] Skrunda kihistu neostratotüüp,[6] Ziemeli kihistiku neostratotüüp,[7] Priekule kihistiku neostratotüüp,[8] Kuiļi kihistu neostratotüüp,[9] Kuldiga kihistu[10] ja selle Bernāti kihistiku[11] ning Ēdole kihistiku neostratotüüp,[12] Salduse kihistu[13] ja selle Brocēni kihistiku neostratotüüp,[14] Dreimani kihistu neostratotüüp[15] ja Blīdene kihistu neostratotüüp.[16] Salduse kihistu on linna järgi nime saanud.[17]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Saldust on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1253 (Salden). Toona asus seal kuralaste linnus, mis asus Skrunda ja Zemgale vahelisel maal. 14. sajandil rajas ordu kuralaste linnamäele oma linnuse, mille juurde tekkis alev. Põhjasõja ajal hävisid nii linnus kui ka alev.
Saldus oli Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisis Salduse kihelkonna keskus ja linn aastast 1917. Teise maailmasõja ajal toimusid linna pärast lahingud, kuid linn jäi sakslaste kätte kuni Saksamaa alistumiseni. Saldus oli 2009. aastani Salduse rajooni keskus.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Riikliku kaitse all on Salduse linnamägi, kunstnik Janis Rozentālsi elu- ja tööpaik, Salduse luteri kiriku orel ja altar. Regionaalse kaitse all on Salduse vanalinn.[18]
Looduskaitse all on Ciecere sanglepp, Kalnsēta park, Kalnsēta Armastuse tamm, Kalnsēta hiidpöök, Sõjaväe hobukastan, Lava Idatamm ja Lava Läänetamm, lisaks veel neli sangleppa, neli läänepärna, kolm tamme, pärn, hõberemmelgas, raagremmelgas, harilik hobukastan, magus kirsipuu, harilik robiinia ja pensilvaania saar.[19]

Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 7.01.2025.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Vietvārdu datubāze
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 07.04.2018)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 19.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 10.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 24.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 16.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 04.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 07.04.2018)
- ↑ Saldus Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 07.04.2018)
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saldus |